Dingo
 |
See artikkel räägib koerlasest; ansambli kohta vaata artiklit Dingo (ansambel) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Dingo (Canis lupus dingo või Canis dingo või Canis antarcticus) on põhiliselt Austraalias elav metsik koerlane. Dingo oli arvatavasti kodustatud koerlane, kes on metsistunud tuhandeid aastaid tagasi enne põllumajanduse tekkimist. Austraaliasse on ta tulnud Kagu-Aasiast ning oli sealgi juba mõni tuhat aastat elanud.[1][2] [3]
| Dingo | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad (Animalia) |
| Hõimkond |
Keelikloomad (Chordata) |
| Klass |
Imetajad (Mammalia) |
| Selts |
Kiskjalised (Carnivora) |
| Sugukond |
Koerlased (Canidae) |
| Perekond |
Koer (Canis) |
| Liik |
Canis lupus |
| Alamliik |
C. L. dingo |
| Trinaarne nimetus | |
|
Canis lupus dingo | |
 | |
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Esineb kogu Austraalias ja Uus-Guineal. Ei ela Tasmaanias.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Dingol on lihaseline ja võimas kehaehitus. Tema karvastik võib olla erinevat värvi - alates kuldkollasest kuni tumepruunini ja mustani. Enim levinud on ruuget värvi dingod. Välimuselt meenutab dingo kodukoera. Keha pikkus on 1,5 meetrit. Saba pikkus 35 sentimeetrit. Kaalub umbes 20 kilogrammi. Turja kõrgus on 50 sentimeetrit. Tal on pikk koon võimsate purihammaste ja hundilaadsete kihvadega. Eluiga kuni 14 aastat.
Eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Elab perekondliku karjana väiksel alal, isased kaitsevad ala kutsumata külaliste ja teiste karjade eest. Perekondlikes karjades on sageli eelmise pesakonna kutsikaid. Jooksuajal ühinetakse suurteks karjadeks. Noored isased peavad jahti omaette ning võivad küttides ühe ööga läbida kuni 60 km. Vanad ja nõrgad aetakse sageli toidu juurest eemale, seetõttu surevad nad mõne aja pärast nälga.
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Kuna suurem osa saakloomi väljub urgudest öösel, siis on ka dingo aktiivne öösel. Jahiretkele suundutakse kas karjas või üksi. Üksik dingo püüab küülikuid või sisalikke. Karjas ollakse suutelised kinni püüdma ka hiidkänguru. Ülejääk maetakse maha. Toidunappuse korral süüakse linde ja nende mune ning putukavastseid. Suurt looma taga ajades väsitatakse see kõigepealt ning siis alles rünnatakse.
Paljunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Dingo saab suguküpseks teisel eluaastal. Innaaeg kestab juunist augustini, tiinus 63 päeva. Pesakonnas on kuni kaheksa kutsikat. Jooksuaeg algab emasel dingol sügisel või talve hakul. Siis ajab teda taga umbes 12 isasest koosnev kari. Emane dingo valib teda ümber piiranud isaste seast sobiva, kellega paaritub. Pojad tuuakse ilmale sügavas hästivarjatud urus. Hädaohu korral viiakse kutsikad kiiresti uude kohta. Kutsikaid külastatakse vaid toitmise ajal.
Huvitavat
[muuda | muuda lähteteksti]• Esimesed ümberasujad Euroopast imestasid Austraalia põliselanike ja dingode lähedaste suhete üle – naised toitsid dingokutsikaid rinnaga ning sooja saamiseks magasid aborigeenid koos dingodega.
• Vanimad leitud dingoskeletid on 3000 aastat vanad. Siiski arvatakse, et esimesed dingod on tulnud koos inimestega Austraaliasse juba 8000 aastat tagasi.
• Üks emane dingo suutis öö jooksul kanda kuus kutsikat uude urgu üheksa kilomeetri kaugusel. Ööga läbis ta 108 kilomeetrit.
• On dingosid, kes sünnivad pärilikult ilma sabata.
• Toitev emane dingo vajab piima tekkeks rohkesti vedelikku. Kolmandik vajaminevast kogusest saadakse kutsika väljaheiteid süües.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 19 October 2017, Kylie M. Cairns, Sarah K. Brown, Benjamin N. Sacks, J. William O. Ballard, Conservation implications for dingoes from the maternal and paternal genome: Multiple populations, dog introgression, and demography
- ↑ Dingo Den Animal Rescue, facts
- ↑ Tuesday, 31 October, 2017, Deborah Smith, Study: Genetic study uncovers evolutionary history of dingoes, UNSW Sydney, the University of New South Wales
- "Loomariigis", Rühm 1, Kaart 91