Metanool
| Metanool | |
|---|---|
Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool[viide?] (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. See on lihtsaim alkohol.
H
|
H — C — O — H
|
H
Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+3O2=2CO2+4H2O
Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks.
Kütusena kasutatavat metanooli toodetakse taimedest[1], heitgaasidest[2] ja õhust[3].
Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks.
Mürgisus
[muuda | muuda lähteteksti]Et metanool sarnaneb lõhnalt ja maitselt etüülalkoholi ehk etanooliga, tuleb tihti ette metanoolimürgistusi. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml (rottidele suukaudsel manustamisel LD50 = 5,6 g/kg).
Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu.
Metanoolimürgistuse raviks kasutatakse põhiliselt fomepisooli (selle puudumisel etanooli) koos fool- ja foliinhapete ning hemodialüüsiga.[4] Etanool toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Fall, Ray; Benson, Andrew A. (1. september 1996). "Leaf methanol — the simplest natural product from plants". Trends in Plant Science. 1 (9): 296–301. DOI:10.1016/S1360-1385(96)88175-0. ISSN 1360-1385.
- ↑ Liu, Fangjie; Guo, Hengrui; Zheng, Xinguo; Li, Haizhao; Wang, Xin (1. aprill 2025). "Mechanism of methanol and formaldehyde emissions from methanol-fueled engines". Fuel Processing Technology. 268: 108177. DOI:10.1016/j.fuproc.2025.108177. ISSN 0378-3820.
- ↑ Gluyas, Jon (20. november 2025). "Fuel made from just air, power and water is taking off – but several things are holding it back". The Conversation (Ameerika inglise). Vaadatud 7. detsembril 2025.
- ↑ Christopher P. Holstege MD (2022). Toxicology Emergencies, An Issue of Emergency Medicine Clinics of North America. Elsevier, lk 331. ISBN 9780323848879.