Njuškii siskáldâsân

Mali

Mute liiŋkâid
Wikipedia:st
Mali täsiväldi
République du Mali (ranskakielân)
ߡߊߟߌ ߞߊ ߝߊߛߏߖߊߡߊߣߊ (bambarakielân)
Mali ka Fasojamana
𞤈𞤫𞤲𞤲𞤣𞤢𞤢𞤲𞤣𞤭 𞤃𞤢𞤢𞤤𞤭 (fulakielân)
Renndaandi Maali
lippu
lippu		 vaakun
vaakun
Staatâhäämi täsiväldi
President Assimi Goïta
Uáiviminister Choguel Kokalla Maïga
Uáivikaavpug Bamako
Eres kaavpugeh Timbuktu
Vijđodâh 1 240 192 km²
Virgáliih kielah bambarakielâ, bobokielâ, bozokielâ, dogonkielâ, fulanikielâ, hassaniyyakielâ, khasonkakielâ, maninkakielâ, miniankakielâ, senufokielâ, songhaikielâ, soninkekielâ já tamašekkielâ
Vaaluut CFA-frangi (XOF)
Äigi UTC
Uánádâs ML
Jotolâh uálgispiälásâš
Sundenummeer +223
Internet TLD .ml
Motto "Un peuple, un but, une foi"
Aalmuglâšlaavlâ Pour l'Afrique et pour toi, Mali

Mali täsiväldi (ranskakielân République du Mali, bambarakielân ߡߊߟߌ ߞߊ ߝߊߛߏߖߊߡߊߣߊ, Mali ka Fasojamana, fulakielân 𞤈𞤫𞤲𞥆𞤣𞤢𞥄𞤲𞤣𞤭 𞤃𞤢𞥄𞤤𞤭, Renndaandi Maali, arabiakielân جمهورية مالي‎) ađai Mali lii staatâ Afrikist. Ton uáivikaavpug lii Bamako.

Eennâmtiätu

[mute | mute käldee]

Mali vijđodâh lii 1 240 192 km².[1] Vijđoduv mield Mali lii maailm 25. stuárráámus staatâ.[1]

Sajadâh já rääjih

[mute | mute käldee]

Mali lii siseennâmriijkâ Viestâr-Afrik taveviestâruásist. Ton ránnjástaatah láá tavveen já tavenuorttân Algeria, nuorttân Niger, maadânuorttân Burkina Faso, mäddin Elefanttähtiriddo, maadâviestârist Guinea já viestârist Senegal já Mauritania. Mali kuhemus rääji lii Mauritaniain; tot lii 2 236 km kukke.[1] Uánihumos lii 489 km rääji Senegaláin.[1]

Ránnjástaatâ Rääji kukkodâh Kárttá
Algeria 1 359 km
Burkina Faso 1 325 km
Elefanttähtiriddo 599 km
Guinea 1 062 km
Mauritania 2 236 km
Niger 838 km
Senegal 838 km

Morfologia

[mute | mute käldee]
Mont Hombori lii Mali alemus vääri.
Válduartikkâl: Listo Mali vaarijn

Mali alemus saje lii Mont Hombori čokke, mii paijaan 1 155 meetter alodâhân.[2] Ton vyeligumos saje vist lii Senegaljuuhâ (23 m).

Haldâttâh já politiik

[mute | mute käldee]

Mali staatâhäämi lii täsiväldi. Ton staatâhovdâ lii president. Tááláš president lii Assimi Goïta. Tááláš uáiviminister vist lii Choguel Kokalla Maïga.

Viehâdâh

[mute | mute käldee]

Ässeeloho

[mute | mute käldee]
Ihe Ässeeloho Ihe Ässeeloho Ihe Ässeeloho Ihe Ässeeloho Ihe Ässeeloho
1960 5 098 942 1972 5 893 113 1984 7 281 246 1995 8 988 853 2006 12 325 545
1961 5 151 827 1973 5 989 840 1985 7 405 201 1996 9 222 157 2007 12 725 629
1962 5 205 248 1974 6 089 644 1986 7 514 770 1997 9 462 256 2008 13 138 299
1963 5 259 686 1975 6 191 134 1987 7 613 990 1998 9 712 365 2009 14 528 662
1964 5 315 835 1976 6 293 218 1988 7 713 098 1999 9 977 308 2010 15 370 000
1965 5 374 327 1977 6 396 391 1989 7 826 368 2000 10 260 577 2011 14 416 737
1966 5 435 158 1978 6 502 693 1990 7 964 066 2001 10 562 768 2012 14 853 572
1967 5 498 558 1979 6 615 058 1991 8 130 473 2002 10 882 662 2013 15 301 650
1968 5 565 670 1980 6 735 247 1992 8 322 743 2003 11 219 737 2017 18 541 980
1969 5 637 927 1981 6 865 516 1993 8 535 338 2004 11 572 936 2018 19 329 841
1970 5 716 294 1982 7 004 456 1994 8 759 442 2005 11 941 258 2020 20 250 833
1971 5 801 472 1983 7 145 879
Käldee: Wikidata

Kielah

[mute | mute käldee]

Mali lii maaŋgâkielâlâš eennâm. Kolonisaatio keežild ranskakielâ lâi kuittâg kuhháá áinoo virgálâžžân kiellân Malist, mut uđđâivemáánust 2022 Mali já Ranska koskâvuotâ niävránij já Mali almottij, ete bambarakielâst šodâččij staatâ virgálâš kielâ.[3] Keessiv 2023 uárnejum aalmugjienâstmist 97 % jienâsteijein tuhhiittii ive 1992 vuáđulaavâ nubásmitmist nuuvt, ete ranskakielâ ličij tuše pargokielâ já ete Mali 13 aalmuglii kielâst šodâččii staatâ virgáliih kielah.[4][5] Vuáđulaahâ ij kuittâg raijii eres kielâi máhđulâšvuođâ šoddâđ virgálâžžân kiellân maŋeláá.[5]

Virgálijn kielâin puoh táválumos kielâ lii bambarakielâ, mon suulân 51 % malilijn sárnuh ennikiellân já mon áárvu mield suulân 80 % ässein kevttih lingua francan.[6] Vuáđulaavâ artikla 31 mield Mali eres virgâliih kielah láá bobokielâ, bozokielâ, dogonkielâ, fulanikielâ, hassaniyyakielâ, khasonkakielâ, maninkakielâ, miniankakielâ, senufokielâ, songhaikielâ, soninkekielâ já tamašekkielâ.[5][7]

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]

  1. ↑ a â b c Explore All Countries — Mali The World Factbook. Čujottum 25.2.2024. (eŋgâlâskielân)
  2. ↑ Mont Hombori www.geonames.org. Čujottum 2.8.2025. (eŋgâlâskielân)
  3. ↑ Princewill, Nimi já Busari, Stephanie: Mali’s military rulers say French ambassador has 72 hours to leave the country CNN. 31.1.2022. Čujottum 25.2.2024. (eŋgâlâskielân)
  4. ↑ Avi-Yonah, Shera: Mali demotes French, language of its former colonizer, in symbolic move Washington Post. 3.8.2023. Vyerkkejum . Čujottum 25.2.2024. (eŋgâlâskielân)
  5. ↑ a â b Decret N°2023-0401/Pt-Rm Du 22 Juillet 2023 Portant Promulgation de la Constitution (PDF) Journal Officiel De La Republique Du Mali. 22.7.2023. Secretariat General Du Gouvernement. ”Article 31: Les langues nationales sont les langues officielles du Mali. Une loi organique détermine les conditions et les modalités de leur emploi. Le français est la langue de travail. L’Etat peut adopter toute autre langue comme langue de travail.” Čujottum 25.2.2024. (ranskakielân)
  6. ↑ Language Map of Mali (PDF) Translators without Borders. Vyerkkejum . ��ujottum 25.2.2024. (eŋgâlâskielân)
  7. ↑ Sommaire: Actes de la Republique du Mali (PDF) Journal Officiel De La Republique Du Mali. 29 Septembre 2017-09-29. Secretariat General Du Gouvernement. ”- Langues nationales : langues considérées comme propres à une nation ou à un pays. Selon la Loi n°96- 049 du 23 août 1996, les langues nationales du Mali sont : le bamanankan (bambara), le bomu (bobo), le bozo (bozo), le dTgTsT (dogon), le fulfulde (peul), le hasanya (maure), le mamara (miniyanka), le maninkakan (malinké) le soninke (sarakolé), le soKoy (songhoï), le syenara (sénoufo), le tamasayt (tamasheq), le xaasongaxanKo (khassonké).” Čujottum 25.2.2024. (ranskakielân)
Viežžum saajeest "https://smn.wikipedia.org/w/index.php?title=Mali&oldid=133767"