Mida EL teeb?
ELi tõhus piirihaldus tagab sisepiirideta Schengeni ala toimimise ja julgeoleku. Schengeni alal saavad ELi kodanikud, kolmandatest riikidest pärit elanikud ja külastajad ohutult ja vabalt reisida. Schengeni ala tagab vaba liikumise võimaluse enam kui 450 miljonile kodanikule 29 riigis.
See ainulaadne raamistik suurendab ka ühtse turu konkurentsivõimet ja majanduskasvu kogu Euroopa Liidus. Schengeni ala hõlbustab inimeste, kaupade ja teenuste sujuvat liikumist. See vabadus on osa euroopalikust eluviisist ning seda hindavad kõrgelt nii kodanikud kui ka ettevõtjad.
Schengeni riigid teevad julgeoleku- ja rändeküsimustes tihedat koostööd, mis hõlmab ühist viisapoliitikat, ühiseid politseioperatsioone ja reaalajas teabevahetust õiguskaitseasutuste vahel ning seadusliku riigis viibimise õiguseta isikute tagasisaatmise menetlusi.

Suuremahulistel IT-süsteemidel, nagu Schengeni infosüsteem (SIS), on oluline roll piiride haldamisel. Need aitavad tuvastada ohte ning kaitsta samal ajal põhiõigusi ja isikuandmeid.
Faktid Schengeni ala kohta
Tegevusvaldkonnad
ELi välispiiride ületamise eeskirjad, sealhulgas nõutavate viisade liigid, viisade väljastamise ja kontrollimise kord ning julgeolekukontroll piiril
Schengeni alale sisenemise tingimused
Dokumendid, mida on vaja Schengeni alal liikumiseks
Õiguskaitseasutuste vahelist koostööd võimaldavad mehhanismid
Raamistik, mis tagab Schengeni ala tõhusa toimimise
Peamised saavutused
- 2025. aastal tähistab EL Schengeni ala 40. aastapäeva. 29 riiki (25 ELi riiki ja 4 assotsieerunud riiki) kuuluvad täisliikmetena Schengeni alasse, mis on sisepiirideta ala, kus 450 miljonit inimest saab reisida ilma passikontrollita. See aitab miljoneid inimesi, kes ületavad piiri iga päev, ja 32 miljonit ettevõtjat, kellel on võimalus saada lihtsam juurdepääs siseturule.
- Piirikontrolli üleviimine meie ühistele välispiiridele on vähendanud paberitööd, ooteaegu ja kulusid. See on põhjalikult paremaks muutnud seda, kuidas inimesed elavad, töötavad ja reisivad.
- Liidusiseste tõkete vähendamisega kaasnes tihedam koostöö politseijõudude, tolliasutuste ja välispiirikontrolli asutuste vahel. See aitas muuta Euroopa turvalisemaks ja tugevdada meie välispiire ning hallata tõhusamalt rännet. See on oluline terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja hübriidohtude vastu võitlemisel.
- Schengeni infosüsteem (SIS) on Euroopa kõige laialdasemalt kasutatav ja suurim julgeoleku- ja piirihaldusteabe jagamise süsteem, mis võimaldab ametiasutustel reaalajas jagada turvahoiatusi kogu Schengenis ja nendega tutvuda.
- Schengen on peamine konkurentsivõime suurendaja ja ühtse turu oluline aspekt. Kuna töötajad ja kaubad saavad vabalt liikuda, on ettevõtetel võimalik vähendada halduskulusid ja pääseda samal ajal suurematele turgudele.
- Sama kehtib turismi- ja kultuurisektori kohta. Schengeni ala lihtsustab reisimist, muutes Euroopa veelgi atraktiivsemaks turismisihtkohaks. Näiteks saavad Schengeni alasse mittekuuluvatest riikidest pärit külastajad siseneda kõigisse Schengeni 29 riiki ainult ühe Schengeni viisaga. See omakorda toob otsest kasu kohalikele ettevõtetele ja majandusele.
Fookuses
Schengeni olukorda käsitlev 2026. aasta aruanne
Schengeni ala annab rohkem kui 450 miljonile ELi kodanikule võimaluse vabalt reisida, töötada, õppida ja elada teistes riikides, toetades seega kaubandust, turismi ja kaupade vaba liikumist.
Schengeni olukorda käsitlevas 2026. aasta aruandes tuuakse esile selles valdkonnas eelmisel aastal tehtud märkimisväärsed edusammud. Ebaseaduslike piiriületuste arv vähenes 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga ning tänu ühistele jõupingutustele saadeti tulemuslikult tagasi rohkem ELis viibimise õiguseta isikuid.
Et Schengeni ala jääks praeguses geopoliitilises keskkonnas vastupanuvõimeliseks, on järgmise aasta prioriteetideks jätkata 2026. aasta aprillis täielikult käivitatud uue riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) rakendamist ning tugevdada operatiivsuutlikkust ja tagasisaatmist toetavaid vahendeid. Ühtlasi jätkatakse Schengeni ala ühise juhtimise tugevdamist.
Üritused
Commissioner Magnus Brunner will engage in a discussion on Schengen with students from Germany, Luxembourg and France, including some with migrant background from Ukraine and Syria.
EMN Spain is hosting a conference to discuss the challenges faced by migrant women in Spain and other Member states. This event will focus on issues such as access to the labour market and housing, and will include testimonies from several migrant women sharing their experiences.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 18 Mai 2026