Põhisisu juurde
Euroopa Komisjon

Piirid

Mida EL teeb?

Suuremahulistel IT-süsteemidel, nagu Schengeni infosüsteem (SIS), on oluline roll piiride haldamisel. Need aitavad tuvastada ohte ning kaitsta samal ajal põhiõigusi ja isikuandmeid. 

Faktid Schengeni ala kohta

450 miljonit Schengeni alal elavat inimest
3,5 miljonit inimest ületab iga päev sisepiire
32 miljonit ettevõtet saavad Schengeni alal kasu kiirematest vedudest, väiksematest kuludest ja suurenenud kaubandusmahust

Tegevusvaldkonnad

ELi välispiiride ületamise eeskirjad, sealhulgas nõutavate viisade liigid, viisade väljastamise ja kontrollimise kord ning julgeolekukontroll piiril

Peamised saavutused

  • 2025. aastal tähistab EL Schengeni ala 40. aastapäeva. 29 riiki (25 ELi riiki ja 4 assotsieerunud riiki) kuuluvad täisliikmetena Schengeni alasse, mis on sisepiirideta ala, kus 450 miljonit inimest saab reisida ilma passikontrollita. See aitab miljoneid inimesi, kes ületavad piiri iga päev, ja 32 miljonit ettevõtjat, kellel on võimalus saada lihtsam juurdepääs siseturule.
  • Piirikontrolli üleviimine meie ühistele välispiiridele on vähendanud paberitööd, ooteaegu ja kulusid. See on põhjalikult paremaks muutnud seda, kuidas inimesed elavad, töötavad ja reisivad.
  • Liidusiseste tõkete vähendamisega kaasnes tihedam koostöö politseijõudude, tolliasutuste ja välispiirikontrolli asutuste vahel. See aitas muuta Euroopa turvalisemaks ja tugevdada meie välispiire ning hallata tõhusamalt rännet. See on oluline terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja hübriidohtude vastu võitlemisel.
  • Schengeni infosüsteem (SIS) on Euroopa kõige laialdasemalt kasutatav ja suurim julgeoleku- ja piirihaldusteabe jagamise süsteem, mis võimaldab ametiasutustel reaalajas jagada turvahoiatusi kogu Schengenis ja nendega tutvuda.
  • Schengen on peamine konkurentsivõime suurendaja ja ühtse turu oluline aspekt. Kuna töötajad ja kaubad saavad vabalt liikuda, on ettevõtetel võimalik vähendada halduskulusid ja pääseda samal ajal suurematele turgudele.
  • Sama kehtib turismi- ja kultuurisektori kohta. Schengeni ala lihtsustab reisimist, muutes Euroopa veelgi atraktiivsemaks turismisihtkohaks. Näiteks saavad Schengeni alasse mittekuuluvatest riikidest pärit külastajad siseneda kõigisse Schengeni 29 riiki ainult ühe Schengeni viisaga. See omakorda toob otsest kasu kohalikele ettevõtetele ja majandusele. 
     

Fookuses

Schengeni olukorda käsitlev 2026. aasta aruanne

Schengeni ala annab rohkem kui 450 miljonile ELi kodanikule võimaluse vabalt reisida, töötada, õppida ja elada teistes riikides, toetades seega kaubandust, turismi ja kaupade vaba liikumist.

Schengeni olukorda käsitlevas 2026. aasta aruandes tuuakse esile selles valdkonnas eelmisel aastal tehtud märkimisväärsed edusammud. Ebaseaduslike piiriületuste arv vähenes 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga ning tänu ühistele jõupingutustele saadeti tulemuslikult tagasi rohkem ELis viibimise õiguseta isikuid.

Et Schengeni ala jääks praeguses geopoliitilises keskkonnas vastupanuvõimeliseks, on järgmise aasta prioriteetideks jätkata 2026. aasta aprillis täielikult käivitatud uue riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) rakendamist ning tugevdada operatiivsuutlikkust ja tagasisaatmist toetavaid vahendeid. Ühtlasi jätkatakse Schengeni ala ühise juhtimise tugevdamist.

Üritused

Seda lehekülge ajakohastati viimati 18 Mai 2026